JUMAL ON ARMASTUS

Hillar Põllu 100. sünniaastapäevaks

T E E,  M I D A  T U L E B  V A L I D A!


                                                                                    Hea ja siiras on Issand,

                                                                                    seepärast ta juhatab patustele teed.

                                                                                   

                                                                                    Ta juhib alandlikke sammuma õiguses

                                                                                    ja õpetab armetuile oma teed.

 

                                                                                    Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde

                                                                                    neile, kes peavad ta lepingut ja tunnistust.

 

                                                                                    Oma nime pärast Issand,

                                                                                    anna andeks mu süü, sest see on suur.

 

                                                                                    Kes iial on mees, kes kardab Issandat,

                                                                                    sellele juhatab ta teed, mida tuleb valida.

 

                                                                                    See elab ise õnnes

                                                                                    ja ta sugu pärib maa.

 

                                                                                    Issanda kartjail on osadus temaga,

                                                                                    ja ta leping on neile juhendiks.

 

                                                                                    Mu silmad on alati Issanda poole,

sest ta tõmbab mu jalad võrgust.

Laul 25, 8 – 15

 

1.      Minu pihku sattus noortele inimestele kirjutatud raamat „Minu vaarisa ja mina“. Sellest võib lugeda seika, kuidas 85 aastane vaarisa oma pojapojapojaga võidu luuletasid. Nad mõtlesid välja igasuguseid huvitavaid luulevorme. Kord otsustasid nad teha laulu, kus iga salm algab tähega tähestiku järjekorras. Nad nimetasid seda ABC luuletuseks. Üks kirjutas ühe salmi, teine teise. Ja nõnda A-st kuni Z-ini. Muidugi tuli see välja üsna lõbus oma naljakate lugudega.

Meie tänane kirjasõna  on võetud laulude raamatu 25. psalmist, mis on õigupoolest samuti ABC luuletuse taoline. Iga salm selles algab heebrea tähestikus esinevate tähtedega  alates „alephist“, mida võiksime meie tähestiku „A“-ga võrrelda, lõpetades „tauga“, mis oleks meie tähestikus „T“-ga võrreldav. Meie jutluse tekst hõlmab aga salme, mis algavad heebrea tähtedega „Teth, Jod, Kaph, Lamed, Mam, Nun, Samek ja Aiin“.

Muidugi pole võimalik teistesse keeltesse tõlgituna sellist luulevormi säilitada.

Nüüd tekib aga otsekohe küsimus: kas säärases vormis saab ka midagi tõsist väljendada ja pealegi mingit keskset mõtet arendada, kus salmide omavaheline seos on nii kindlakujulisena kavandatud? Me oleme ju harjunud sääraste laulude ja luuletustega, nagu need meie ajastul on kirja pandud, meile omases ja arusaadavas vormis. Muu ei saaks meid haaratagi.

Seepärast on teiseks küsimuseks: Mida oleks sellisel psalmil meile veel tänapäeval öelda?

Seda tahaksime nüüd tähele panna.

2.      Juba meie kirjasõna esimene salm peaks kahtlemata ka meid puudutama:

 „Hea ja siiras on Issand,

seepärast juhatab ta patustele teed.“

Mida küll on laulik tahtnud sellega öelda?

Olen teile mõnikord rääkinud Jumala jalajälgedest meie elus. Olen jutustanud seda, kuidas me  oma elukulus oleme sageli palju hiljem, otsegu „seljatagant“ märganud Jumala juhtimist. Kui ta meist oli juba möödunud, siis võisime ära tunda tema abi, mille eest peaksime teda südamest tänama. Eriti veel tol korral, kui meie olukord tundus üsna lootusetuna. Ja nõnda seda korduvalt kogedes, hakkame viimaks imestunult küsima: „Mispärast  küll Jumal m i n u g a  nii palju tahab vaeva näha? Seal oli neid juhtumeid, kus sõbrad ja teekaaslased kiitlesid maailmainimeste viisil oma patutegudega. Ent just siis, kui nad olid ekslemas kõlvatuste teedel, polnud mind nende seas, see tähendab, ei antud mulle võimalust langeda, vaid hoiti ära. Ja nõnda sündis korduvalt. Kui see kõik sulle meenub, siis küsid sa ju: kes oli küll too, kes sind ära hoidis langemast kiusatuste võrku?

Te mõistate mind kõik, kui ma ütlen siirast südamest ja veendunult: see oli J u m a l a

a r m ja minu v a n e m a t e   e e s t p a l v e d!

            Nii mõnigi meist on olnud nõnda hoitud noorepõlve pattude eest. Mis põhjusel Jumal nõnda talitab ja mis on sellega koos Tema eesmärk?

16. psalmis ütleb laulik: „S i n a   j u h a t a d    m u l l e   e l u r a j a! Elutee, mis viib õndsusele. Sina oled hea ja siiras, S i n a   j u h a t a d   m e i l e    patustele  teed, et me õndsaks saaksime. Sa tahaksid, et kõik inimesed võiksid õndsaks saada. See on Sinu eesmärk!“

Eks ütle Jeesuski jüngritele: „Kuhu mina lähen, seda t e e d teie teate... Mina olen tee, tõde ja elu. Ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!“ (Joh 14, 4 – 6).

      Siin on Jumala eesmärk lõplikul meie ette seatud. See on Jumala   t e e, Jeesuses meile  saanud.

3.      Teekonnale asumine on ühtlasi ka ülesanne. On ju tee selleks, et käia, eelkõige kui Jumal ise on võimaldanud meile teed käia. Me pole harjunud enam teekäimisega. Nüüdisajal tahaksime kergemini läbi saada. Meie kaasaja tehnika võimaldab seda.Võime, näiteks, mugavalt lennata suvitama Musta mere äärde. See tuleb mitu korda odavam isegi, kui  peaksime selle maa katma nädalaid ja kuid jalgsi matkates. Pealegi oleme paari tunniga päral ja vaeva ei mingisugust. Ent on teid, millel on vaja rännata ka vaevarikkalt, on teekondi , mida ei saa nii mugavalt sooritada, et jätad selle paari tunniga selja taha. Moodne tehnika ei suuda sääl sind aidata.

E l u t e e d peab igaüks meist jalgsi kõndima; siin ei aita sind ükski moodne liiklusvahend. Samuti nn. „kitsast rada“, millest Jeesus räägib, rada, m i s  e l l u v i i b,  tuleb jalgsi käia, see tähendab elurada, mida ka laulik mainib. Laial teel võib sõita ka autoga, veel laiemal lennukiga. Ka need nurjatud, kes eile öösi Juuru kirikusse tungisid ja altarilt kõik lühtrid ning piibli varastasid, sõitsid kohale autoga ja põgenesid sellesamaga. Nad on laia teed kasutavate inimeste seltskonnast. Ent kas nad korrakski oleks mõtelnud seda, et lai tee hukatusse viib.

Kristus ise käis kitsast rada. Apostel Paulus iseloomustab tema raja valiku viisi nende sõnadega: „Ta ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus oma päritolust ning võttis orja näo, saades inimese sarnaseks; ja leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani“ (Flp 2, 5 – 8).Ta läks vaid ainus kord sinna kõige pühamasse paika, kus Jumal oma igaveses pühaduses elab, et tuua meile igavese lunastuse (Hbr 9, 12). Ta murdis läbi vahetõkke, mis Jumala pühamus siin maa peal ka Jumala preestrit Jumalast eraldab. Ta murdis maha tõkked, ta vabastas tee Jumala südame juurde, et meilegi tee vabaks saaks tema juurde jõudmiseks. Kristus sai esmaseks Jumala uues loomingus.

Inimesed hõiskasid siis, kui inimese jalg esmakordselt astus Kuu pinnale. See tähendab – sellega on võimalus antud inimestele, vähemalt teoreetiliselt, jõuda kord Kuule või mõnele teisele planeedile. Sellest tuleneb järeldus: Kristuse läbimurdega Jumala südame juurde on m e i l e g i  v õ i m a l u s antud jõuda kord Jumala juurde. Muidugi siis, kui käime ustavasti teed oma Lunastaja jälgedes. Veel enamgi: kui Tema ise saab meile t e e k s Jumala juurde. Ent tee ongi  selleks, et sellel käia. Ei saa sõita Kristusel. Selleks Teda kasutada pole võimalik. Ta on tee ainult käimiseks. Kitsast teed minnakse ainult käies. Ent kõik ei leia üles seda kitsast teed, ütleb Jeesus. Või koguni: ei tahagi kõik seda leida! Ei hoolitagi sellest, kuna lai tee on palju mugavam. Sellel võib autoga sõites rutem edasi jõuda.

4.      Kes on siis need , kes leiavad selle tee, mis ellu viib? Kes on need patused kellele Jumal juhatab teed, mis sünnib käia? Siin saab vaga laulik meid aidata. Ta räägib meile neist kõigist, kellele Jumal teed näitab, kellele elutee on avatud. Kes siis on need, kelle südame ligi Jumal pääseb? Sest südamesse ei saa sisse murda nõnda, nagu meie kirikusse sisse murti. Aga südant saab Jumalale avada. Ta vägisi ei tule meie kallale. Meie kirjasõna ütleb nüüd: „Ta juhatab alandlikke sammuma õiguses, ta õpetab armetuid,  kuidas tema teedel tuleks käia. Kõik Issanda teerajad on aga heldus ja tõde neile, kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi“ (9 – 10).

Sellele mõeldes hüüab laulik kogu südamest: „Oma nime pärast, Jehoova, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!“ (11). Talle meenub see, et ta pole alati käinud “helduses ja tões“. Ta näeb korraga oma süü suurust – näeb korraga iseennast sellisena nagu tema tõeliselt on. Ja see enese äratundmine muudab teda alandlikuks Jumala ees. Ainult alandlikud tohivad arvestada armu. „Kes iganes kardab Jehoovat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. Selle hing kosub heas põlves ja ta sugu pärib maa“ (12 – 13). Jumalakartus saab tõepoolest jälle tarkuse hakatuseks, mida inimene vajab selleks, et edasi minna teed ellu. Ja Jeesus õpetab seda, et tasased pärivad maa (Mtt 5, 5).

Kes südamest alluvad Jumala juhtimisele, neil on ka osadus temaga. Nad aimavad Jumala tahet eneste kohta ja saavad nõnda tema lepingu liitlasiks. Süda, kes on avatud Jumalale, see võib lauliku kombel Jumalale oma tundeid avaldada: „ Mu silmad on alati Sinu poole pöördud. Sina aitad, Sina päästad võrgust vabaks, Sina annad andeks, Sina asetad minugi jalad õigele teele, mida tuleb käia, et õndsaks saada võiksin. Sina kannad hoolt minu eest. Sina näed vaeva minu pärast, et ma ei hukkuks!“

Nõnda oleme jõudnud oma kirjasõna lõpusalmini: Meiegi silmad on Issanda poole. Ta on meid kätte saanud! Ta ei ole asjata vaeva näinud! Ta arm on meiega.

Hea ja siiras on Issand, seepärast juhatab ta patustele teed. Seepärast on ta ise meile teeks igavesse ellu!  Aamen.

 

Õpetaja teoloogia magistri Hillar Põllu

jutlus Juuru kirikus 2. kannatusaja –

Reminiscere – pühapäeval 2. märtsil 1980.a.

Jutlus lisatud: 03.03.2011

Esileht
Kirik
Kogudus
Kihelkond
Teated
Jutlused
Pildid
Koguduse Leht
Viited
Külalisteraamat
Kontakt
pilt
EELK Juuru Mihkli kogudus - juurueelk.ee