JUMAL ON ARMASTUS

Taevaminemisp├╝ha, Meister Eckharti jutlus

I

JUMALA KÜLGETÕMBAV VÄGI

 

Ükski ei saa tulla minu juurde,

 kui teda ei tõmba[1] Isa,  kes minu on läkitanud,…

Jh 6, 44

 

                Meie Issand Jeesus Kristus on evangeeliumis oma õnnistatud huultega öelnud need sõnad, mis tähendavad: “Ükski inimene ei saa tulla minu juurde ilma, et mu Isa teda ei tooks selleni.” Teises kohas Ta ütleb: “Mina olen Isas ja Isa on minus.” Seega, kes iganes tuleb Poja juurde, tuleb ka Isa juurde. Edasi Ta ütleb: “Mina ja Isa oleme üks. Seepärast keda iganes Isa juhib, nõndasamuti juhib ka Poeg.” Püha Augustinus ütleb samuti: “Püha Kolmainus toimimine on lahutamatu üksteisest.” Seepärast Isa jätkab Poega, Poeg Püha Vaimu ning Püha Vaim Isa ja Poega; ning iga Kolmainus Osaleja, kui ta jätkab teist Kahte, jätkab ka iseennast, sest Kolm on Üks. Isa ilmneb oma kaalukuses/väevõimus, Poeg oma hoomamatus tarkuses, Püha Vaim armastuses. Selles me oleme juhitud Pühast Kolmainust Väe-, Tarkuse- ja Armastusega, kui juhindume halbade asjade asemel häädest ning hääd ihkame teha üle kõige, ja peame seda kõige ülemaks. Selles Isa juhib meid oma mõõtmatu väega patu kurjusest oma au hääolemisse, ning Ta vajab selleks kogu oma jõudu korraldamaks patuse meelemuutust, rohkem jõudu kui Ta vajas taeva ja maa tegemiseks, mille Ta tegi üksi omast väest ilma kellegi loodud olendi abita. Aga kui Ta on ümber muutmas patust, Ta alati vajab patuse abi. “Ta muudab neid nende enese abil,” ütleb Püha Augustinus.

            Seepärast surmapatt[2] rikub loodut, hinge surm, südame ärevus, elujõu kadumine/nõtrus (apaatia), meelte pimedus (sõgedus), hingehaigus/-valu, armu ja vooruste kadumine, hääde tegude lõppemine, vaimu moondumine, kurja poole hoidmine, kristlaskonnast väljaheitmine, põrgu pidusöömaaeg, põrgu igavik. Seega, kui sa mõistad surmapattu, ole osav kõiki neid süüdi mõistma ning ole valmis tagajärgedeks. Vaadates esimest osa: surmapatt rikub loodut; iga inimese loomus on sarnasus ja kuju ja peegeldus Kolmainust, jumalikkusest ja igavikust. Selline patt on hinge surm samuti, surm on elu kaotamine. Kuid Jumal on hinge elu, ning surmapatt lahutab Jumalast; sellepärast on see hinge surm. Surmapatt on südame rahutus, kohanemata mitte kusagil ilma oma õige paigata; sest ilma Jumalata pole hingel kusagil õiget puhkepaika nagu Püha Augustinus ütleb: “Issand, Sa oled meid teinud enesest, sellepärast ei saa me puhata kusagil, pääsemata Sinusse.” Surmapatt on jõuetus (allaandmine), omast jõust ei suuda keegi heita eemale patu juhtimist ega end vaos hoida sooritamast pattu. Samuti on see meeltepimedus (sõgedus), see takistab inimest ära tundma kui üürike on ajahetk mida saab kulutada naudinguteks ja iharusteks, ja kui pikk on aeg põrguvaluks ja taevarõõmudeks. Surmapatt on samuti kõige armu kadumine, mil iganes säärane patt on sooritatud, hing kaotab kogu armu. Sarnaselt on lugu kõigi vooruste ja hääde tegude surmaga ning vaimu moondumisega.

            Samuti sõbrunemisel kurjaga sõbrunetakse kõigega, mis on selle sarnane; ja patt vormib siis hinge ja igaüks meenutab Saatanat. Niisamuti on kristlaskonnast väljaheitmisega, ta jäetakse ilma kõigest kasulikust, mis on kristluses. Samuti on põrgu vangistusega, milles hing jääb siiski puhtaks, nagu Jumal selle lõi, ei ingel ega deemon saa röövida talt ta vabadust. Kuid patt saab ta vangistada põrgusse, kui see igavesti on patu tahe, ja kui see pole patu tahtmises, siis pole seda ka teadvuses.

            Inimesed ütlevad nüüd, kui nad teevad pattu, et nad ei kavatsenud seda teha; nad kavatsesid hoopis pöörduda patust. Just nii inimene tapab end ja eeldab, et teeb võib end teha jälle elusaks omaenese jõust. See on igal juhul võimatu; kuid pöörduda patust oma enese väest ning tulla Jumala juurde on veel enam võimatu. Seepärast, kes iganes pöördub patust ja tuleb Jumala juurde Tema taevasesse kuningriiki, peab olema juhitud taevasest Isast koos Tema jumaliku väega. Isa juhib omakorda Poega, kes tuleb meid aitama oma armuga, ergutades meie vaba tahet pöörduma hälbinud teelt, ning vihkama pattu, mis juhib meid kõrvale Jumalast ning vääramatust Jumala headusest. Kui oldakse siis meeleldi valmis, Ta valab oma armu hingesse ja see loobub kõigest viletsusest ja patust ning kõik ta tegemised muutvad elusaks. Nüüd see arm purskub esile jumalikkusest ja Isa südamest ning voogab igavesti, ega lakka eales kui hing allub Ta igavesele armastusele. Sellepärast on ta öelnud prohvetile (Jeremija): “Ma olen sind igavese armastusega armastanud, seepärast olen ma sind heldusega tõmmanud.” Oma kõikihaarava armastuse seest Ta püüab tõmmata igaüht enese juurde, ning Oma Ainusündinud Poja kaudu ja Püha Vaimu kaudu taevase kuningriigi rõõmusse. Nüüd me võiksime teada, et enne kui Jeesus Kristuse sündis, Taevane Isa juhtis inimesi kogu oma väega viis tuhat ja kakssada aastat; ja veel, et nii kaugele kui teame, mitte ühtegi ei läinud taevariiki. Kui siis poeg nägi, et Isa jõudsalt tirib inimesi ja seega kulutab iseennast ja mitte midagi ei järgne, Ta ütles Isale: “Ma juhin neid inimlike nööridega.”

            Seepärast laskus poeg taevast ning sai lihaks, sündides neitsist ja võttis enese peale kõik meie nõrkused, eriti patu ja rumaluse, millesse Aadam meid heitis; ja väljaspool kõiki Tema sõnu ja tegusid ning lihalikkust ja meelekindlust, Ta tegi nööri ja juhtis meid nii oskuslikult ja nii südamlikult, et verehigi voolas Ta pühitsetud ihust. Ja kui ta oli juhtinud inimesi lakkamata kolmekümne kolme aastani, Ta nägi õige aja algavat lunastuseks neile, kes järgnevad. Sellepärast Ta ütles: “Kui Ma olen ülendatud (ristile), tõmban ma kõik enese juurde.” Seepeale Ta vinnati ristile ja kogu ta arm jäi eemale ja kogu  see vägi, mis takistas inimesi juhtimast.

            Siin on kolm loomulikku tunnust külgetõmbele, millega Kristus ristil juhtis iseendani kolmanda ja üheksanda tunni vahel rohkem inimesi kui oli endale järgnema pannud kolmekümne kolme aastaga. Esimene tunnusus, millega ta juhtis enese juurde, oli vastastikune tõmme, mis tõi samasugused liigid kokku ja oldi ühtmoodi. Sel moel ta tõmbas inimesed kokku jumalikkusega, kellega Ta juba sarnanes. Selleks, et Jumal võiks tõmmata enda juurde rohkem ja unustada oma viha, Poeg ütles: “Armas Isa, nähes et Sa ei võinud andestada patte, sest kõik eelnevad ohvrid olid Sulle pakutud, nii Ma siis ise, Su ainusündinud Pojana, kes sarnanen Sinu jumalikkusele enam kõigest loodust, kellesse Sa oled peitnud kogu taevaliku armastuse rikkused, olen läinud ristile, et olla elusaks ohvriks Sinu silme ees; et Sa tuleksid Isalikus kaastundes ja võiksid painutada end (alla) ning vaadata mind, ainust Poega, ja mu verd voolamas haavadest ja vaigistaksid leegitsevat mõõka, mis on inglite kätes, kellega Sa tõkestasid Paradiisi tee; et kõik kes on kahetsenud ja taga nutnud omi patte läbi Minu, võiksid siseneda jälle.

            Teine tunnus, mida Ta kasutas oli Tühjus, see, mida näeme kui paneme õõnsa toru vette ja tõmbame seda imades üles; vesi tuleb üles mööda õõnsust suhu, sest toru tühjus, mida mööda õhku tõmmatakse, tõmbab enesega vee kaasa. Nii meie Issand Jeesus Kristus tegi end tühjaks, et Ta võiks tarkusega tõmmata kõiki Enda poole. Seepärast laskis ta lahti kogu verest, mis Ta kehast voolas välja ja nõnda andes tähenduse Enesele kõiges kaastundes ja armus mis oli Ta Isa südames, nii täielikult ja tulusalt kannatades kogu maailma eest. Sellele vastas Isa: “Kaastunnet ei unusta ma kunagi,” ja edasi: “Nüüd mu Poeg, ole julge ja tugev, sest Sa võid juhtida inimesed tervikuna maale, mille ma tõotasin anda, taevaliku rõõmu maale, maale, kus voolab Minu Jumalikku mett ning Sinu inimlikkuse piima.”

            Kolmas tunnus on selles – nagu me näeme päikest tõstmas udu maa pealt taevasse, nii meie Issanda Jeesuse Kristuse südame kasvav soojus kui leegitsev ääs üleval ristil, põleb nii tuliselt armastuse leegis, mida ta tunneb kogu maailma vastu. Siin, Tema armastuse südames, kus midagi ei saa varjata, nii tugev on see – Ta tõmbab kogu terve maailma enese juurde. Eales varem ei ole Issand Jeesus Kristus lasknud paista sellises armastusel, kui Ta oli kannatamas ristipiina, kui Ta andis oma elu meie eest, ja pesi meie patud oma väärtusliku verega. Seepärast Ta tõmbab armastuse köitega meid kõiki Enese juurde ristile üles, et nood, kes tunnevad Ta surma ja vereohvri tõmmet, võiksid elada koos temaga igaveses õnnes.

            Nüüd, mil Püha Vaim näitas, et Isa Ainusündinud Poega oli tõmmatud nii targalt, et Ta oli võitnud Endale kõik nii taevas kui maa peal, Ta tundis samuti sundi Omaenese armastusega ja heatahtlikkusega tõmmata teisi. Seepärast Ta ütles: ”Ma tahan samuti tõmmata Minu köisi ja võrku.” Nii tegi ta võrgu seitsmest Isa ülevast tunnusest, seitsmest Poja armust, Omaenese seitsmest kingist ning seitsmest kristlikust voorusest.[3] Sellega Ta kinnitab meid, et me ei hukkuks igavesti, et me nii haaraksime tema jumalikkuse järele, et Ta kihutaks meist välja kõik meie kurjad teod, ja et me kannaksime vilja Temas ja saavutaksime tasuks igavese elu. Isa Oma armastuses, Poeg Oma armus, Püha Vaim Oma ühtsuses võib anda meile jõudu selles. Aamen.

           


[1] Heebrea, arami sõna mašak tähendab: “tõmbas (nt vibu vinna), lohistas, juhtis, viis, venitas, jätkas”. Nt 1 Ms 37, 28 “tõmbasid august välja”; Js 5, 18 “häda neile, kes venitavad ülekohut tühjuse köitega ja vankrijuhtmetega pattu”; Matteuse evangeeliumis Jeesus ütleb Peetrusele pärast seda kui ta oli küsinud, kelleks te mind peate: "Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas.

[2] Kiriku ajaloos on tuntud 7 surmapattu või 8: õgardlus, ahnus, viha, masendus, roidumus, tühisus, kõrkus, uhkus. Paulus loetleb Kolossa kirjas järgmisi: “ hoorus, rüvedus, kirg, kuri himu ja ahnus; viha, raev, kurjus, teotamine, siivutud sõnad.”

[3] Paulus loetleb Kolossa kirjas surmapattude vastandeid voorusi: “Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega, üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi! Aga üle kõige selle olgu armastus - see on täiuslik side!”

Jutlus lisatud: 02.06.2011

Esileht
Kirik
Kogudus
Kihelkond
Teated
Jutlused
Pildid
Koguduse Leht
Viited
K├╝lalisteraamat
Kontakt
pilt
EELK Juuru Mihkli kogudus - juurueelk.ee