JUMAL ON ARMASTUS

Suur NeljapƤev

Pihikõne Suurel Neljapäeval 09, aprillil A.D. 2009 Juuru Mihkli kirikus Ilm 19, 9 tekstile.

 

Ingel ütles mulle: "Kirjuta: Õndsad on need, kes on

kutsutud Talle pulmasöömaajale."


Üldiselt arvatakse, et siin on tegemist tulevikupildiga Jeesuse sõnade mõttes: Aga ma ütlen teile, nüüdsest peale ma ei joo enam viinapuu viljast, kuni selle päevani, mil ma ühes teiega joon uut oma Isa riigis. Kuid me võime seda näha ka olevikupildina, sakramendi/ Jumala salasuse olemusena siin ja praegu. Sellesse mahub kogu Iisraeli pärimus ja varasem paasapühade kontekstis: paasapühad kasvasid välja vanast nomaadide kevadisest karjalaskepäevast, suurest minemisest suvekarjamaadele, mil sooviti esmasündinud isasloomade verega lepitada taevaseid ja maiseid vägesid omal maagilisel kombel, et jätkuks söödamaid, sööki nii pudulojustele kui sellest sõltuvalt karja omanikele – see võis tihti olla elu ja surma küsimus.

Siin ei ole me lihtsalt pulmalised, vaid kogudusena Kristuse pruut ja söögiks joogiks, kummaline küll, peig ise. See pole kannibalism, nagu kuulsin kord ühe teise kogudse liikme suust, kes polnud sel põhjusel aastaid armulaual käinud, see tundus võigas. Siin on müsteerium, siin on tegemist müstikaga, kus pulm peab toimuma inimese, pruudi sees – seal kohtub ta oma sisemise ideaalkaaslasega, keda ta on otsinud aegade algusest peale. Nii on paljude rahvaste müütides kirjeldatud inimese päris olemist, tema tõelist eneseleidmist ja iseolemist. Ja selles müstilises ühenduses on ka Jumal kohalolev Kristuse sõnadega: "Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” Sest miski muu ei anna inimesele täielikku rahu ja rõõmu, kui üksnes Jumala ligiolemine. Kuulgem IV sajandi müstiku Meister Eckharti sõnu: “Mida enam on sul tarvis, kui et sa läheksid oma Jumala juurde; sest temas saad sa pühitsetud ja temaga üksi kokku liidetud ja ühendatud. Sest sakramendis ja ei kuskil mujal leiad sa nii tõeliselt armu, et sinu kehalised jõud saavad ühendatud ja koondatud meie Issanda ihuliku juuresoleku hinnalise jõu läbi nõnda, et kõik inimese hajutatud meeled ja meelelaad koondatakse ja ühendatakse ja suunatakse Jumalale. Tugevdatuna tema ihu poolt, uuendatakse sinu ihu. Sest meid peab muudetama ja temaga täiesti ühendatama, et tema saaks meie omaks ja kõik meie oma tema omaks, meie süda ja tema süda üheks südameks ning meie ihu ja tema ihu üheks ihuks... Jah, meie Issanda ihu sakramendis liidetakse hing Jumalaga nii lähedaselt, et kõik inglid – nii keerubid kui seeravid – ei suuda tunda ega leida erinevust mõlema vahel; sest kus nad puudutavad Jumalat, seal puudutavad nad hinge, ja kus hinge, seal Jumalat. Iial pole olnud nii lähedast ühendust. Sest hing on ühendtud Jumalaga palju lähemalt kui ihu ja hing, mis moodustavad inimese.

Võtkem siis seda kõike vastu nagu laps, sest selliste päralt on jumalariik. Mitte juureldes, mõistusega vaagides, vaid Jumala ligiolekut hoomates. Mitte vaadates ette ega taha, vaid siia, olevikku, sest siinsamas on Jumal meile üliväga lähedal. Ta on seda kogu aeg, Eckharti sõnu kasutades, mitte kaugemal kui meie ukse ees. Tehkem end lahti, pattude tunnistamine on enda avamine ja üleliigsest loobumine Jeesuse sõnadega: Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle. Ja haarakem kinni armastusest, palugem seda ja ainult seda, sest me oleme pulmalised...

Jutlus lisatud: 03.04.2012

Esileht
Kirik
Kogudus
Kihelkond
Teated
Jutlused
Pildid
Koguduse Leht
Viited
KĆ¼lalisteraamat
Kontakt
pilt
EELK Juuru Mihkli kogudus - juurueelk.ee