JUMAL ON ARMASTUS

Kihelkond

 

Ajalooline Juuru kihelkond asub muistse Harjumaa kaguosas metsa- ja sooderikkal maastikul. 13. sajandi algul kuulus suurem osa piirkonnast Harjusse, kaguserv Alemipoisi. Pärast Eesti ala vallutamist kuulus piirkond u. 1238. aastani Hageri kirikukihelkonda ja sealtpeale oli eraldi Juuru kihelkond (sks. k. Kirchspiel Jörden).

 

Enamik kihelkonna külasid läänistati 13. sajandil. Keskajal kuulus Kuimetsa ja Kaiu ümbrus Tallinna naistsistertslaste kloostrile ja osa kihelkonna loodepoolseid külasid Pirita kloostrile. Kuimetsa ehitati 15. sajandi alguses tornilinnus. 1805. a oli Inglistel, Kaius ja Kuimetsas talurahvarahutusi. 1858. a haarasid rahutused kogu kihelkonna, toimus ülestõus Mahtras (Mahtra sõda). Rahvuslikus liikumises osalesid juurulased võrdlemisi elavalt. 1905. a põletati Atla, Järlepa, Kaiu ja Kuimetsa mõis.

 

Juuru kihelkonna alalt saavad alguse Keila, Atla, Vääna ja Käru jõgi. Suurim järv on Järlepa järv (48 ha). Kihelkonna idapiiril asuv Mahtra soostik kuulub Eesti kümne suurema soo hulka. Eesti suurimad karstikoopad asuvad Kuimetsa (Iida) ja Pae karstialal.

 

Ajalooliselt kuulusid administratiivse Juuru kihelkonna piiridesse järgmised mõisad ja külad: Atla mõis (Atla ja Orguse küla), Hõreda-Pae mõis (Hõreda, Pae ja Saidapere küla), Härgla mõis (Härgla, Saaremõisa, Mõisaküla, Kalda ja Lõiuse küla), Ingliste mõis (Lau ja Paluküla), Juuru mõis (Juuru ja Vankse küla), Järlepa ja Umbru mõis (Sadala ja Jaluse küla), Kaiu-Karitsa mõis (Kasvandu, Salutaguse, Toomja, Junnküla, Rummküla, Ärisma, Tolla, Viirika, Oraniku, Rasala, Lihu küla), Kuimetsa mõis (Oblu, Vaopere, Ees- ja Taga-Põlliku, Tamsi küla), Mahtra mõis (Mahtra küla), Maidla mõis (Helda, Oola ja Põlliku küla), Pirgu mõis (Kaasiku, Mägise, Kärivere ja Pirgu küla), Purila mõis (Purila ja Kädva küla) ja Seli mõis (Seli küla).

 

Olgu siinkohal täpsustatud, et administratiivse kihelkonna moodustasid mõisad koos kõigi oma küladega. Kirikukihelkond on aga kohaliku koguduse vaimuliku teenimispiirkond ja selle piirid sõltuvad külaelanike kuuluvusest kogudusse. Seega olid need piirid märksa hägusemad, ega kattunud sageli administratiivse kihelkonna piiriga. 1925. aastal kihelkonnad kui administratiivsed üksused kaotati, jäid kirikukihelkonnad. 

 

Kaasajal kuulub ajalooline Juuru kihelkond tervikuna Rapla maakonna aladele ja on jagunenud Juuru (põhjaosa), Kaiu (lõunaosa), Kehtna (Pae ja Ingliste piirkond), Käru (Kädva piirkond) ja Rapla (Purila ja Seli piirkond) valdade vahel.  

 

 

1999. aastast peetakse iga kahe aasta tagant (sh. erandid) Juuru kihelkonnapäevi. Traditsiooniks on saanud, et kihelkonnapäevad toimuvad juulikuu teise nädala kolmel viimasel päeval: 1. päeval on öökontsert kihelkonnakirikus. 2. päeval külapäev ja 3. päeval kirikupäev, on kalmistupüha. Seni on toimunud kümme kihelkonnapäeva:

 

 I

 24.-25.07.1999

 Juuru

 II

 14.-15.07.2001

 Juuru ja Härgla

 III

 13.-14.07.2002

 Juuru, Ingliste ja Hõreda

 IV

 11.-13.07.2003

 Juuru ja Mahtra

 V

 08.-10.07.2005

 Juuru ja Kuimetsa

 VI

 06.-08.07.2007

 Juuru ja Järlepa

 VII

 10.-12.07.2009

 Juuru ja Atla

 VIII

 08.-10.07.2011

 Juuru ja Karitsa

IX

X 

 12.-14.07.2013

 10.-12.07.2015

 Juuru ja Lau

 Juuru ja Pirgu

 

NB! Järgmised kihelkonnapäevad toimuvad 2017. a juulikuus ja külapäeva korraldab kihelkonnakeskus Juuru!

 

Esileht
Kirik
Kogudus
Kihelkond
Teated
Jutlused
Pildid
Koguduse Leht
Viited
K├╝lalisteraamat
Kontakt
pilt
EELK Juuru Mihkli kogudus - juurueelk.ee